Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv


Korteriomandi võõrandamine kirjaliku enampakkumise korras, vaata
Uudised
18/11/2016 08:44  Muhu siiliku saladused
 Allikas: Saarte Hääl
Homme kell 13 esitletakse Liival kohvikus Koek & Moes Muhu seelikukanga kudumist tutvustavat raamatut “Moekad Muhu siilikud”.

Huvitav on Saara kirjastuse väljaantud raamatu puhul, et selle autoridVeinika Västrik ja Margot Marks ei ole sugugi Muhust pärit. Nimelt on Muhu seeliku kudumise oskused viimase kümne aasta jooksul saarel kaduma läinud ja nii tuli abi otsida mandrilt.

Veinika Västrik ütles Saarte Häälele, et mõni aasta tagasi helistati talle Muhu käsitööseltsist Oad ja Eed, et ta tuleks õpetaks, kuidas Muhu seelikukangast kududa ja lõime telgedele üles panna. Västrik on nimelt aastaid korraldanud kangakudumise kursusi ja samuti on ta õppejõud Tartu kõrgema kunstikooli tekstiiliosakonnas. “Ma imestasin – et kutsuge kohapealt mõni memm näitama, aga siis tuli välja, et pole enam olemas kohapeal ühtegi oskajat, kes oleks sellega noorest peast tegelenud.” Västriku sõnul Muhus küll on mõned naised, kes Muhu seelikuriiet koovad, kuid nemadki on olnud iseõppijad, mitte pole oskusi vanematelt põlvedelt pärandusena saanud.

Seetõttu hakkas Västrik esialgu uurima Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Muhu seelikuid. “Vanade esemete pealt tuli mustrid üles kirjutada ja uurida esemete järgi, kuidas neid võidi teha,” tõdes Västrik. Uuringud ühendati raamatu teise autori Margot Marksi lõputööga, mille üks juhendaja Västrik oli. Marks lõpetas sel kevadel Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.

“Selle kahe aasta jooksul, kui lõputööd ette valmistasime, sai seelikud läbi vaadatud Muhu muuseumis, ERM-is ja ka erakogudest tõid inimesed seelikuid näha,” rääkis Veinika Västrik. Ta märkis, et seelikutel olevad mustrid on läbi teinud suure arengu ja iga seelik oli kordumatu meistritöö. «See on uskumatu, aga iga seelik oli nii omanäoline,» tõdes Västrik.

Raamatust saabki teada, miks Muhu seelikud olid kollased ja oranžid ja millised need varem välja nägid. Raamat käsitleb peaasjalikult 19. sajandi teist ja 20. sajandi esimest poolt. Lisaks on oma osa Muhu seeliku arenguloos ka nõukogude perioodil. Nimelt toodeti neid rahvakunstimeistrite koondise Uku Orissaare tootmisjaoskonnas. Ukule tellimustööna Muhu seelikuid kudunud memmed on aga elavate seast lahkunud, ütles Västrik.

Veinika Västrik nentis, et paljud küsimused jäid ka vastuseta, kuna lihtsalt polnud kellegi käest küsida. Näiteks on osal seelikutel käsitsi sissepõimitud mustrid, mis pole kangastelgedel tehtud. Kuidas need sinna aga täpselt põimiti, on seni selgusetu.


Elitec Free