Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv


Korteriomandi võõrandamine kirjaliku enampakkumise korras, vaata
Uudised
21/12/2016 08:42  Muhu lood ja laulud said raamatuks
 Allikas: Saarte Hääl
“See, mida Ingrid on Muhu saare heaks teinud, on midagi väga suurepärast!” võtab kogumiku “Muhumaa laule ja lugusid” tähtsuse ja tähenduse kokku raamatu murdekeele toimetaja Alviine Schmuul.

Paari nädala eest valmis saanud raamat jõudis läinud laupäeval oma juurte juurde tagasi. Muhu põhikool saali oli raamatu koostajat Ingrid Rüütlit kuulama tulnud hulgaliselt muhulasi. Kuulama ja meenutama tuldi ka oma saare rahvalaulumehi ja -naisi.

“See raamat tutvustab Muhu folkloori, peamiselt laule, millised olen salvestanud koos kolleegidega kirjandusmuuseumi rahvaluule-ekspeditsioonidel Muhu saarele 1974. ja 1975. aastal. See juhtus olema hea aeg, kui oli veel alles palju häid teadjaid. Kui me tulime uuesti tagasi (1984 – T. K.) Tallinnfilmi väikese võttegrupiga, oli neist kümnest laulumehest alles veel vaid kaks. Minul on jäänud suurepärased emotsioonid ja mälestused kõigist neist ekspeditsioonidest,” meenutab autor ja teeb värvika ülevaate raamatusse jõudnud olulisematest Muhumaa laulikutest ja raamatu koostamise põhimõtetest. Laseb jutu vahele kõlada ehedal rahvalaulul, sest kogumiku juurde kuulub CD “Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse”.

Kõik pandi lauludesse

“Uurisin laulude tausta, ajalugu, kõiki neid sündmusi, mis laulude taga olid. Meeste lauludes kajastub kogu 20. sajandi alguse maailm, kõik see, mis juhtus inimesel endal, mis juhtus tema naabritel, mis juhtus naaberkülas ja Muhumaal, aga ka need sündmused, mis juhtusid väljaspool Muhumaad ja mis olid sel hetkel aktuaalsed – kõik pandi lauludesse. Muhu meeste laulutraditsioon on erakordselt rikas.”Raamatus on muidugi ka naiste-, sõduri- ja meremehelaulud, ballaadid ja armastuslaulud, ringmängu- ja tantsulaulud, mille traditsioonirikkusega Muhumaa taas eriliselt silma paistab. Laule täiendavad jutustused ja fotod laulude autoritest ja prototüüpidest, uskumustest ja kommetest, pillimängust ja tantsimisest.

2015. aastal sai Rüütel andmeid ja laule laulumeister Vassili Kase järglastelt, Muhu muuseumist ja kapelli Laulusõbrad liikmelt, Muhu põhikooli muusikaõpetajalt Leena Peeglilt. Laulusõbrad jäid Ingrid Rüütlile silma 1994 Kihnus ja hiljem hakkas ta otsima teavet seal kõlanud laulude kohta.

“Meil oli üsna tihe kirjavahetus. Ta käis ka siin kohal, andsin talle veel mitmeid Muhu laule, laulsin ette osa laulude viise ja aitasin täpsustada laulikute nimesid,” meenutab Peegel. Nii nagu enamik kohale tulnud põlismuhulasi, teab ja mäletab ta mitmeid laule ja laulikuid ning lubab kogumikust nii mõnedki laulud oma folkloorirühma Uijee repertuaari võtta.

Keerukas ülesanne

Raamatut kiidab ka Tihuse taluperemees Martin Kivisoo ja teatab, et vähemalt ühe, “Kassi katkestamise laulu” on ta aastate vältel kolmele noorele Muhumaa mehele selgeks õpetanud. “Ja nüüd on järg lastelaste käes.”

Küll on murekoht selles, et tänapäeval pole enam rahvalaulu loojaid. Ei Muhus ega mujalgi. “See põle enam kombeks!”

Raamatu koostamisel oli autori sõnul kaks keerukat momenti – esiteks väga ebaühtlane murdekeel, mille kallal nägi tõsist vaeva murdekeele toimetaja Alviine Schmuul. “Päris rekonstrueerida ka ei tahtnud, aga ühe laulu piires püüdsime sõnu ühtlustada. Teiseks – ega mehed ei laula kooris ühehäälselt. Tekib selline heterofoonia (Lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. See võib tahtmatult tekkida juhul, kui kooslauljatel on meloodia veidi erinevalt meeles. T. K.) ja neid erinevaid hargnemisi välja kirjutada oli ka päris keeruline.”

Raskustele vaatamata on tulemus kaalukas ennekõike sisult, aga ka mahult – 544 lehekülge Muhu saare ja muhulaste kultuuri-, aja- ja elulugu.

Kohtumiselt jääb meelde soe ja kodune, pea üheperetunne. “Ma tajusin seda ka Saaremaa raamatu puhul, kui tähtis see kogukonnale on. Mõned laulud elavad edasi ja tahan, et nad veel elaksid. Usun, et minu raamat aitab sellele kaasa,” ütleb Ingrid Rüütel. Kõik kaasavõetud raamatud leidsid endale õnnelikud omanikud ja selle üle oli autoril vaid hea meel. Praegu on Ingrid Rüütli töölaual sarja “Mis on jäänud jälgedesse” kolmas raamat, mis tutvustab ja jäädvustab Põhja-Pärnumaa, Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra lugusid ja laule.


Kogumik

  • Koostaja Ingrid Rüütel
  • “Muhumaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse II)”
  • EKM Teaduskirjastus 2016
  • Toimetanud Asta Niinemets
  • Viisid noodistanud Janika Oras, Ingrid Rüütel ja Ludmilla Toon
  • Viisid toimetanud Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi
  • Noodigraafika Edna Tuvi
  • Tekstid litereerinud Erna Tampere, Riina Rehe, Alviine Schmuul ja Ingrid Rüütel
  • Murdekeelt toimetanud Alviine Schmuul
  • Küljendanud ja kujundanud Krista Saare
  • Väljaannet täiendab CD “Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse”

Elitec Free