Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv


Uudised
20/02/2017 13:08  
Mälestus Juhan Smuulist elab muhulastes tänini
 Allikas: Meie Maa
Reedel ja laupäeval tähistati Muhumaal Juhan Smuuli 95. sünniaastapäeva, mille tänavune fookus oli kirjanikku ümbritsenud naistel. Iga-aastane üritus viidi ellu koostöös Muhu põhikooliga.

Reedel esineti aastapäeva raames ettekannetega ning Muhu Muuseumi juhataja Meelis Mereääre sõnul jäi läbivaks teema see, kuidas erinevad naised Smuuli loomingut mõjutanud on. Kirjaniku inspiratsiooniallikateks olid lisaks kolmele elukaaslasele ka tema vanaema, ema ja õed.

Liiva raamatukogu juhataja Erika Pints luges ette lõike raamatutest “Lea” ja “Polkovniku lesk” ning analüüsis sealseid silmapaistvaid naiskujusid. Ka laupäevahommikuses kohvilauas räägiti samal teemal ning mõtiskleti, kes Smuuli lähedastest naistest võisid olla nimitegelaste prototüübid.

Eda Maripuu kõneles oma ettekandes põhiliselt Juhan Smuuli emast, vanaemast ja õdedest ning näitas juurde palju pilte. Tooma talu naistest rääkis ka kirjaniku sugulane Ülo Tuulik, kes meenutas muuhulgas Smuuli lahutust ja uuesti abiellumist.

Kirjanik ei olnud naistemees

Üles astus teinegi Smuuli sugulane Kalju Teevet, kes kõneles emotsionaalselt oma emast, Tooma talust pärit Salmest. Vanu fotosid ja isiklikke, seni üldsuse eest varjul olnud kirju näitas Mare Zaneva, kes on Juhan Smuuli esimese abikaasa Ita Saksa tütar.

“Faktidele tuginedes jõuti järeldusele, et Juhan Smuul ei olnud halvas mõttes naistemees,” muigas muuseumijuhataja. “Ta ei löönud kellelegi aktiivselt külge ega vahetanud naisi väga tihti.” 

Smuuli ümbritsenud naiste ühise joonena tõi Mereäär välja, et nad kõik olid keele- ja kirjandusinimesed. “Mõned neist, eriti ema, vanaema ja õed olid ka sügavalt usklikud,” seletas ta.

Murrak arusaadav ka noortele

Malle Ige kandis ehtsas muhu murrakus ette Mardi Riste monoloogi. Mereäär tõdes, et murrakust on võimalik aru saada veel tänapäevalgi ning põhikoolis on selle õppimine ette nähtud. “Ega muhu murrak eesti keelest teab kui palju erinegi,” tunnistas ta, “saare murrakule on ta sarnane, aga sõnu väänatakse pisut rohkem.”

Kitarril ja lõõtspillil esitasid muusikalisi vahepalu koolidirektor Andres Anton ja muuseumijuhataja Meelis Mereäär ise. “Laulsime ikka naiste teemadel, sest ilma naisteta oleks maailm kurb,” muheles juhataja. Üle kahe tunni kestnud seminarile järgnes kohvi- ja tordilaud.

Kokku oli ettekandeid kuulama tulnud 46 inimest koos koolilastega. “Kohal olid 7.–9. klasside õpilased, kes üritust huviga jälgisid ning fotodelt Juhanit ja daame tundma õppisid,” ütles Mereäär.

Aastapäevapidu jätkus laupäevahommikul Välja talu muuseumihoones, kust Juhan Smuuli monumendi juurde viidi lillekimbud. Mängiti lõõtspilli ja tehti pilte ning hiljem arutleti kontoris kirjanduslike teemade üle.

“Kohal oli keele- ja kirjandustaustaga inimesi Laimjala Loodussõprade Seltsist, Koguva külaseltsist ja muuseumirahva seast. Kõige pikemalt oli jutuks loomulikult Juhan Smuul ja tema viimane naine Ellen Noot,” sõnas Mereäär.

Lisaks sai Muhu Muuseum Laimjala Loodussõprade Seltsilt meene, mille on valmistanud Simson Seakülast. Miniatuurne pronksskulptuur kujutab luuletaja Debora Vaarandit, kelle elusuuruses kuju on alates möödunud aastast seisnud Laimjalas.

Muhus tähistatakse Juhan Smuuli sünniaastapäeva igal aastal, veidi suuremalt just juubeliaastail. Varem on seda ette võetud väga erinevalt – näiteks peeti ühel korral kolhoositeemalist stiilipidu, kus võis kohata nii lüpsinaisi kui ka traktoriste. 

Mitmel puhul on toimunud ka õpilaste omaloominguvõistlus, kus noored on Smuuli aineil kirjutanud ja joonistanud ning kirjaniku tekste deklameerinud.

Elitec Free