Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv


Korteriomandi võõrandamine kirjaliku enampakkumise korras, vaata
Uudised
31/03/2017 10:11  
Vallavanem Raido Liitmäe: Muhus osatakse targalt elada
 Allikas: Saarte Hääl
Muhu vallavanem Raido Liitmäe leiab, et muhulaste iseseisvus pole käimasoleva valdade ühinemise taustal mingisugune iseenesest kaela sadanud taevamanna. Muhu vallana jätkamise nimel on tehtud tõsist tööd.

Kui suure tõenäosusega võime sinu kohta ka aasta pärast öelda Muhu vallavanem? Kas kandideerid?
Kes teab. Muhu vallal on see omaette staatus, õigus ja võimalus jäetud. Eks sügisel valimised näitavad. Täitsa ausalt võin öelda, et meil ei ole sel teemal veel palju omavahelisi vestlusi olnud. Mul on ka eelnevalt olnud perioode, mil olen tõsiselt kaalunud töölt lahkumist, aga alati on tulnud mingi uus torge või põnev ettevõtmine. Näiteks kui kunagi sai rajatud vee- ja kanalisatsioonisüsteeme või katlamajade uuendus. Viimastel aastatel aga hooldekodu ja noortekeskus, nüüd käib ambulantsi ehitus ja tahame ka kortereid ehitada. Iga hommik pakub midagi uut.


Praegu ei saa vist vallavolikogu üle ka nuriseda, sest nii head koosseisu, töömeeleolu ja -õhkkonda pole varem eriti olnud, et ei ole mingit probleemi, kes on koalitsioon, kes opositsioon. Kui on vaja Muhu asja ajada, siis seda aetakse.
Nii on jah. See ongi suur eelis, et asju aetakse mõistusepäraselt. Mõnikord ise vaatame ka, et mõned eelnõud lähevad jälle niimoodi, et on kätemeri. Tegelikult see tähendab, et eeltööd on päris palju tehtud. Enne kui mingi otsus või eelnõu läheb volikogusse, on vaidlused eelnevalt ära vaieldud ja istung on vormistamise küsimus.

Väga hea kooli saime, kui olime ise omavalitsusega lapsekingades ja käisime oma Soome sõprade juures. Meid päris hämmastas, et kui meie istungid kestsid kolm-neli tundi, siis Soomes Udajärve vallas kestis istung minu mäletamist mööda 30–40 minutit ja punkte oli palju. See näitaski, et eeltöö oli enne tehtud. Volikogu istung ei ole koht, kus hakkad asja juuretasandilt lahkama.

No muhulastel on praegu hea kogu ühinemist ning sellele eelnevat ja järgnevat pealt vaadata.
See, et saame jätkata eraldi, ei ole meile tulnud kuskilt taevamannana, ikka töö on eelnenud. Kui tegime oma iseseisvustaotlust vabariigi valitsusele, siis anti meile selgelt ja kiiresti mõista, et ei maksa seal kirjutada oma identiteedist väga palju, sest on ju selge, et see on olemas.

See on võimas asi ja seda kõik ei mõistagi, kes ei ole kogukonnas sees. Põhirõhk oli sellel, kuidas näeme ennast nelja, viie, kuue, kümne aasta pärast, kuidas meil hetkel majandusseis on. Rõõm oli neid tabeleid siis neile presenteerida. Nii palju, kui kuulnud olen, siis otsus, et Muhu saab omaette jätkata, oli päris üksmeelne.

Ka igapäevaelus on tunda, et Muhu on väga ühtne, on see siis ettevõtluse pool, omavalitsus või kodanikuühendused. Praegu on selline hea läbisaamine ja eks head asjad toodavad juurde ka uusi häid asju. Selline mõnus ring on tekkinud.

Mõni hea soovitus nüüd suurele ühinevale Saaremaale – mis peaks tegema Saaremaa, et elaks sama hästi kui Muhumaa?
Ütlen ausalt, et raske saab olema. Vähemalt algus. Ma ei kujuta väga hästi seda keerulist algust ettegi. Loomulikult kõik inimesed ühel hetkel kohanduvad uute asjadega, aga raske on. Inimesed, kes lõpuks etteotsa saavad, võiks muidugi täita oma lubadusi, et kogu maakond saaks ikkagi ühtlaselt arendatud.

Varsti läheb teil keskuse ümberehitamiseks. Kas see on viimane suurem asi, hakkab Muhu valmis saama juba?
Oo ei, Muhu ei ole valmis ja nii nagu Tallinna linn, ei saa ka kunagi. Nii Liiva keskuse valmisehitamine kui ka Muhu ujula on pikema perspektiiviga asjad. Eks me ole selge suuna võtnud endale valla töös, et neid asju, mida teeme tulevikus, neid peab just täna ja praegu ette valmistama. Muidu see periood lükkub veel kaugemaks.

Kas hakkate uut vallamaja ehitama?
Jah, praeguses ei ole mugavad tingimused. Üks probleem ongi, et vallamajas käivad inimesed oma muredega tihtipeale ja meil ei ole nurgakest, kus kellegagi rahulikult vestelda. Teine probleem on, et maa- ja planeeringuosakond, mis on võtmeküsimused vallas, on meist eraldi. Loomulikult on tänapäeval arvutid ja internet, aga omavahelist arutelu need ei asenda.

Mis muredega muhulane vallamajja tuleb?
Praegu on väga palju ehituse ja planeeringu küsimusi. Ja tihti on põhjuseks ka metssiga. Ka seda tullakse vallamajja rääkima. Kuhu siis veel? Vallavanemal on teinekord hea lohutav sõna või jahiseltsi esimehe telefoninumber tagataskust võtta.

Miks oled oma elu sidunud väikese Muhuga? Suur kuulsus, raha ja edu liiguvad ju teisi teid ja radu pidi.
Ma usun, et üks põhjus on see, et ajal, kui mina lõpetasin ülikooli, aastal 93, ei olnud väljamaale minek kõige levinum. Sain olla esimesel välipraktikal Taanis, aga siis see ei olnud väga igapäevane ja sage, et noored liiguvad siit välja.

Mul oli ka etapp, et kangesti pakuti Tartusse töökohta ja kuna abikaasa on Tartust, siis oli ka võimalus Tartusse elama jääda, aga läks teisiti. Olen rahul, meil on tore perekond.

Sinu isa oli Muhu kolhoosi esimees? Kas juhigeenid on temalt päritud?
Ei tea, küllap. Kui astusin tollasesse Eesti põllumajanduse akadeemiasse mehhaniseerimise teaduskonda, juhtus selline lugu, et meid võeti vastu 60–70 poissi ja kui me ükskord sõjaväest tagasi tulime, siis kolme aasta lennud olid ühel kursusel. 150 nägu alustas teist kursust.

Õppejõud ütles meile, et vaadake vasakule ja paremale, kaks teist kolmest ei lõpeta – selline reha tuli läbi teha. Lõpetasin küll juba Eesti põllumajandusülikooli tehnikateaduskonna, aga arvan, et iga mees, kes on tehnikaga kokku puutunud, teeb mulle sel alal ära. Kuid usun, et mis ma sealt sain, oli kindlasti ääretu visadus, et teaduskonnas püsida. See pühendumus ja visadus, kuidas leida õige tee õigete asjadeni, küllap see oli selle EPA kooli suurim väärtus. Ja meil tekkis esimesel kursusel hästi tore kamp, kellega käime siiamaani läbi. Kindlasti oli see ka põhjuseks, miks me pärast sõjaväge jätkasime.

Kas sõjaväest oli kasu ka?
Mina ei kahetse ühtegi hetke, et ma sõjaväes käisin. Tegelikult oli see elukool ja usun, et ka tänapäeva Eesti noortel tuleb seal ikka käia.

Sinu oma poisid pole põllumajandust õppima läinud?
Vanem poiss, kes praegu õpib Ameerikas, lõpetas Tallinna Ülikoolis juurateaduskonna bakalaureuse osa ja teeb nüüd siis magistrit Ameerikas ja spordib. Keskmine poiss lõpetab sel aastal Orissaare gümnaasiumi ja noorim alustas just oma haridusteed Muhu põhikoolis.

Kuidas sul muusikaga on? Kas karu on kõrva peale või mööda astunud?
Oi, raske teema. See on nii huvitav, et meil oli hästi suur klass Muhu koolis ja meil oli ka algklassides oma poisteansambel. Ühe laulmisõpetaja ajal olen isegi poisteansamblis laulnud mõned laulud. Hiljem ei ole seda andi avastatud. Aga mulle meeldib laulda. Kui on mingi üritus ja läheb ühislauluks, siis löön rõõmuga kaasa.

Kuidas sa suvemuhulastesse suhtud?
Väga positiivselt. Ma ei oskagi neid enam lahterdada, kes on suvemuhulane ja mis inimene see suvemuhulane üldse on. Paljud tulevad neljapäeva õhtul ja on esmaspäevani saarel, seega on rohkem aega saarel kui Tallinnas. On väga meeldiv, et ka mitmete eelmise aasta uute ürituste, näiteks vigursaagimine, kohvikute päev, idee maaletoojad on olnud just need, kel on siin suvekodud. Nad sulanduvad kohalikku kogukonda, mis saab veel paremat olla.

Kas praegu mingeid krunte või maju pakkuda on?
Vallal on uus plaan, et hakkame uusi kortereid ehitama, et noorperedel või mõnel vanuril, kes soovib Liivale ligemale tulla, oleks see võimalus.
Uusi kortereid tuleb kaheksa, aga samas korterelamus on veel kaheksa korterit, mis vajavad remonti.

Kas sul on vallavanema ameti jooksul olnud mõni hetk, kus oled tõesti mõelnud, et vaat nüüd küll aitab?
Eks emotsionaalselt, oma sisemuses, on seda küll läbi elatud. Aga alati on kuskilt mingi uus lootus- või päiksekiir tulnud. Öeldakse, et 95 protsenti asju lahenevad aja jooksul, aga päris selle järgi ei saa oma elu sättida, sest me ei jõua seda aega ära oodata.

Teinekord tõesti aitabki see, kui tõmbad korra õhku sisse või lähedki koju ja kuidagi õhtune kodune melu suudab maha rahustada. Hommikul vaatad asja uue pilguga. Kolleegid loomulikult aitavad ka. Selle töö puhul seda olla ei saa, et mure jääb vallamajja luku taha. See ei ole nupuvabrik, kus lükkad pingi seisma ja järgmine hommik alustad.

Kui valimistel hästi ei lähe, mis sa siis tegema hakkad?
Kes seda praegu teab. Ega see vallavanema amet ole mul kunagi olnud elueesmärk. Eks see oli selline sõprade ja tuttavate poolt ära räägitud ja natuke pähemääritud amet. Ma seda ei karda, et ma endale elus tegevust ei leia või et ma töötuks jääksin.

Mida sa üldse kardad?
Lollust ja rumalust. Nii ongi, vahel tõesti ei suuda mõne asja peale isegi vihastada.

Aga noh, kõike ei pea ju vastu võtma ja kõige üle ei jõua ka juurelda. Muhulased oskavad targalt elada.


Elitec Free