Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv


Uudised
03/02/2020 08:48  
Koguval räägiti Muhu diasporaast
 Allikas: Meie Maa
Laupäeval, 1. veebruaril toimus Muhu muuseumis teaduspäev „Muhu diasporaa“. Ettekanded muhulaste väljarändest ja ajaloolistest asualadest tõid muuseumi kontorihoonesse Välja tallu kokku ligi 40 huvilist.

Teaduspäev algas Muhu hümni ehk rahvaliku lauluga „See on väike Muhu“ muuseumi direktori Meelis Mereääre juhendatava kohaliku karmoškaklubi esituses. 
 
Põnevad ettekanded
 
Avaettekande tegi Muhu muuseumi teadur, vastne Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia laureaat Eda Maripuu, kes seisis hea ka kogu teaduspäeva sisulise poole eest. Maripuu ettekanne keskendus muhulaste väljarändele läbi sajandite, selle põhjustele ja muhulaste armastatuimatele ümberasumisaladele Lääne-Eestis ja Ida-Saaremaal.
 
Keskkonnaameti Lääne regiooni kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus rääkis muhulastest Läänemaal, täpsemalt Matsalu rahvuspargi territooriumil asuvas Metskülas. Muhu diasporaa tummaks, ent vankumatuks tunnistajaks on seal Muhu saarele iseloomulik taluarhitektuur: raudkivist, paekivinurkadega ehismüürid pikkade elumajade lauda- ja rehealuse osas.
 
Muhulane Juta Peegel võttis teaduspäeval jutuks Orissaare kui kunagise rajoonikeskuse asustamise muhulastega. Urve Liiv ja Hillar Noot kõnelesid oma kodukandi – Laimjala piirkonna muhulastest. Mall Noormets rääkis enda Muhu juurtest Orissaares ja oma sugulasest,  Muhu saarelt Viira küla vabadikuperest pärit Jaan Vormsist (1885–1936), kellest sai 1920. aastal ajalehe Meie Maa tegev- ja vastutav toimetaja ning kes pärimuse kohaselt võõrustas ja aitas jõudumööda kõiki tema poole pöördunud muhulasi, hoolimata sellest, olid need siis tema sugulased või mitte.
 
Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär tõdes teaduspäevale järgnenud usutluses, et ehk küll enamus ettekannetest ei tuginenud tõsiteaduslikele uurimustele ja analüüsile, tõid need välja rohkelt fakte ja emotsioone.
„Rahvas kuulas ja mõtles väga suure huviga kaasa. See näitab, et juurte teadmine on muhulastele väga oluline,“ märkis Mereäär. Ühe võimaliku põhjusena, miks kohapealsed muhulased, eriti vanemad põlvkonnad väga hästi oma põlvnemist teavad, tõi ta eneseteadvuse ja sugulaste õlg-õla tunde kõrval välja arvamuse, et sellel võis olla väga oluline praktiline tähtsus, vältimaks näiteks sugulusabielusid.
 
Jätkuüritused tulekul
 
Mereäär lubas, et Muhu diasporaa teemalised üritused saavad sel aastal kindlasti jätku. Hiljemalt suvel plaanitakse Muhu muuseumis avada näitus muhulaste elamisest ja asumisest mujal Eestis. Materjali loodetakse saada ka välismaalt, sest Mereääre kinnitusel on teada Muhu kogukondi nii Idast – Venemaalt kui ka Läänest – Ameerikast ja Kanadast. Sügisel, tõenäoliselt novembris, on muuseumirahval plaanis aga korraldada veel üks Muhu diasporaa teemaline teaduspäev. Seniks kutsub Muhu muuseum nii kohalikke kui ulgumuhulasi üles koguma ja kirja panema oma Muhuga seotud mälestusi ning neid koos fotodega muuseumile edastama.
 
Järgmine võimalus muhulaste elust-olust ja ajaloost rohkem teada saada avaneb aga juba 22. veebruari keskpäeval, mil Muhu muuseumis tähistatakse rahvakirjanik Juhan Smuuli 98. sünniaastapäeva ja Eda Maripuu teeb ettekande teemal „Reisisell Juhan“.

Elitec Free