Eesti esimese iseseisvusajal kahe maailmasõja vahel läbi viidud kodukaunistamise kampaania

käigus istutati ka avalike teede äärde palju puid. Muhus istutati talgute korras puid mh Kuivastu-

Kuressaare maantee äärde 1937.-1938. aastal seda nii Väikese väina tammi lähedale,

Viirakülasse kui ka Kuivastu sadama lähedale. Kui muud puiestee lõigud on aastakümnete

jooksul hävinud või teeõgvenduste tõttu praegusest põhimaanteest eemale jäänud, siis Väikese

väina tammi ja Piiri metsa vahelised teeäärsed puuderead säilisid, kuigi paljud puud langesid

sealt vanuse tõttu välja. Rahva mälus seostati seda puiestee lõiku kogu Nõukogude aja Eesti

endise presidendi Konstantin Pätsi ja iseseisvusega. Mälestuste järgi istutas president oma 1939.

aasta 20. ja 21. augusti Saaremaa visiidi käigus kaks tamme allee Väikese väina tammi poolsesse

otsa, need aga hävisid juba esimesel sõjasuvel. Selle mälestuse toel püüti puid läbi Nõukogude

aja säilitada ja need on isegi maantee laiendamise käigus langetamise asemel ekskavaatoriga

kaugemale nihutatud.

 

Muhu Turismi Assotsiatsioon esitas mõtte Nautse ja Linnuse küla maadel paikneva allee

taastamisest Presidendi alleena. Jätkates vana talgutöö traditsiooni kutsus Muhu Vallavalitsus 17.

mail 2008. a kõiki soovijaid alleele uute puude istutamises osalema. Kasvama pandi üle 100

noore pooppuu ja pärna. Aukülalistena istutasid oma presidendipuud president Arnold Rüütel ja

lahkunud presidentide Konstantin Pätsi lapselaps Matti Päts ning Lennart Meri poeg Mart Meri.

President Toomas Hendrik Ilves istutas oma puu 06. juunil 2008 oma maakonnavisiidil.

President Kersti Kaljulaid istutas oma puu 01. juunil 2017 maakonnavisiidi käigus. Muhu

külastavad riigipead saavad oma visiidi märgiks allele samuti oma puu istutada.

Senised istutused on märgitud siin.

Presidendi allee on kohaliku kaitse all.