Viimaste aastate praktika on näidanud, et parim aeg naabrite (vallad-linnad-maakonnad) külastamiseks on septembri algus. Turistide jäljed on selleks ajaks juba jahtunud, kohalikel ettevõtjatel ja kogukondade esindajatel on rohkem aega meile oma tegevusi ja omandatud kogemusi tutvustada ning ka niisama juttu puhuda. Ilmgi on siis reeglina talutav – ei ole enam suvepalavust ega ka veel mitte kõledat sügistuult. Seekord oli sihiks võetud Pärnumaa ja Läänemaa, uue haldusjaotuse järgi. Närvi kõditas ka teadmine, et muhulased on Läänemaal varemgi käinud, hea võrrelda. Veel enne haldusreformi külastasid meie talunikud Lääne maakonna vaatamisväärsusi ja talusid. Siiski, marsruut osutus seekord sootuks erinevaks toonasest.
Õppereisi teekonna ja toimumiskava pani kokku valla arendusspetsialist Annika. Eesmärgiks oli kohtumine kahe maakonna ettevõtlike ja aktiivsete kogukondade ja inimestega. Õppereisi kaasrahastas Euroopa Liit (MTÜ Saarte Koostöökogu vahendusel), Muhu Vallavalitsus ja osalejad ise (toitlustamine, osaliselt). Bussi roolis Aivar (Aarne Jõgi bussifirmast Knutbuss). 4. septembri hommikul asuski 19-liikmeline grupp teele. Ei mäletagi varasemast ajast, et reisi algus oleks vihmane olnud, aga seekord nii läks. Etteruttavalt olgu öeldud, et külastatavate objektide palett oli seekord väga kirev, seda nii suunitluse, plaanide, praktilise teostuse kui ka rahastusallikate, projekti tulemuste, ehitus-rekonstrueerimistööde kestuse ja mahu poolest.
Reede, 4. september
Matsalu Meeakadeemia
OÜ Matsalu Meeakadeemia (asukoht: Kondivälja talu, Seli küla, 90242 Lääneranna vald, Pärnumaa) on mesindusele ja loodusharidusele pühendunud ettevõte, mis pakub algaja mesiniku kursusi, praktilisi töötubasid ning apiteraapia koolitusi mee ja teiste mesindussaaduste kasutusvõimalustest.
Akadeemiat peab ja juhatab mesinik Riina Kirber. Ettevõte on loodud u 10 aastat tagasi, praeguse nime all registreeritud 10.11.2020. Mesilas on 10 korpustaru. Neist neli on ette nähtud apiteraapiaks väikeses majakeses ja ülejäänud kuus – mee tootmiseks. Küllap annavad mett kõik tarud, lihtsalt mesilaste kasutamise suunitlus on erinev. Mesila suurendamist ei pea perenaine vajalikuks ja võimalikuks – liiga suure töömahukuse tõttu. On ju teatud-tuntud tõsiasi, et viie mesilastaru ülalpidamine võrdub ühe veise kasvatamise vaevaga.
Apiteraapia tuleneb ladina keelest apitherapia: apis – mesilane ja therapia – ravi, hooldus, teenimine, mida iganes. Apis mellifera on ladina keeles meemesilane, seega eesti keeles mesindusteraapia. Ravi osas on ka teisi tõlgendusi erinevatest keeltest, ent mõte jääb samaks. Ravi mesilaste ja nende tegevuse saadustega on juba tuhandeid aastaid vana, siiski just viimastel aastatel kiiresti arenev valdkond. Vanas Egiptuses kasutati mett haavade raviks. Tänapäeval on tarusaadused leidnud oma koha kaasaegse meditsiini täiendamisel. Igaühe oma asi, millist meetodit kasutada. Mesilasmürgi puhul nt tehakse katseid kuni miljonikordse lahjendusega.
Kuna ilm oli jätkuvalt vihmane, siis mesilaste uudistamisele kaua aega ei pühendatud. Allergikuid ringreisile kaasa ei võetud. Hakkas silma, et mõnedes tarudes oli elanikke liiaga, mistõttu osa mesilasi oli kogunenud taru seinale lennulaua ümber – tavaliselt leiab see aset kevad-suveperioodil, enne pereheitmise algust. Omapärane oli ka tihe läbikäimine mesilaste ja herilaste vahel, mõlemad pooled toimetasid sõbralikult omaette, mitte üksteisega pidevalt sõdides. Meretagune asi, akadeemilise hõnguga pealegi, mis muud.
Ülejäänud osa ettenähtud ajast pühenduti koolile omaselt õpitoale. Osalistel oli võimalik endil valmistada nii näokreemi kui ka huulepulki. Viimane tegevus pakkus erilist huvi meestele. Kuna tulemus oli ette teadmata, siis värvide seekord veel ei lisatud. Küll aga võeti koju kaasa teadmine, et neid võib juurde panna, igas värvitoonis. Näokreemi valmistamine tundus väliselt lihtne. Eelnevalt lõhnastatud õli (lavendliga) tuli kuumutada ja seejärel selles mesilaskärje tükid sulatada. Saadud segu tuli valada vormidesse ja lasta seal hanguda tavatemperatuurini. Nii lihtne see asi oligi, paraku hakkasid selle tegevuse juures nii mõnelgi käed värisema.
Matsalu puhtast loodusest korjatud mee purgid kaenlas, suunduti järgmise objekti poole. Muhulaste külaskäigust akadeemiasse jäi maha sissekanne vastavatud külalisraamatus ja omapoolsed väikesed kingitused.
Kirbla Külaselts
MTÜ Kirbla Külaselts asub Pärnu maakonnas, 90201 Lääneranna vallas, Kirbla külas, Luha tee 1-14. Internetist leiab aadressi ka Vana tee 11 järgi, aga ju siis tegemist on seltsi erineva registreerimis- ja tegutsemisaadressiga, ei täpsustanud. Kui vaja minna, siis iga kohalik teab teed juhatada, kust rahvamaja leida.
Kirbla külaselts on MTÜ-le kohaselt vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev organisatsioon, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seltsi tegevuse eesmärgiks on külaelu ja küla säilimise, taaselustamisele ja arengule kaasaaitamine Kirbla külas. MTÜ on asutatud 4. veebruaril 2001. Külaseltsil on hetkel 25 liiget.
Meid võttis lahkesti vastu seltsi juhatuse liige Tiiu Aasrand, kes töötab ühtlasi ka Lihula Raamatukogus. Muljetavaldav on seltsi hoone (Kirbla Rahvamaja) saamislugu. 2011. a lammutati samal kohal seisnud, amortiseerunud vana maja, projekteeriti täielikult uuesti ja alustati uue hoone ehitamist, mis tänaseks on jõudnud maja ümbruse korrastamise järku, millest andis tunnistust värske mullahunnik hoone sissekäigu kõrval. Seltsimajas on lahedasti ruumi kuni 100 inimesele. Hoone vasakus tiivas asub ka Kirbla raamatukogu. Hoone kahel korrusel on veel ruumi mitme muu tegevuse viljelemiseks. Ruume renditakse välja nii sünnipäevade tähistamiseks, koosolekute läbiviimiseks kui ka muudeks sündmusteks.
See on ere näide, kuidas hea tahtmise korral, samm-sammult tegutsedes, võib jõuda erinevate programmide ja projektide (MAK 2, KOP, KÜSK, LEADER jt) kaasabil suurepäraste tulemusteni. Viimase toetuse (LEADER) eest, 32,7 tuh eurot, ehitati nt rahvamaja väikesesse saali ahi, soojustati hoone vundament ja parendati hoone sissepääsudele ligipääsetavust. Seltsi bilansimahu järgi otsustades, läks kogu projekt maksma sadu tuhandeid eurosid. Hoone ülalpidamiskuludes (ürituste läbiviimine, heakorrastustööd, sh haljasalade hooldus, kommunaalkulud, sh elekter, vesi, internet) püütakse hakkama saada tuhande euroga kuus. Maja perenaine töötab ühiskondlikel alustel. Kõik teenused on mõeldud kohalikele elanikele ja osutatakse neile sümboolse tasu eest. Avaliku internetipunkti parool ruumi seinal viitas sellele, et internetiühendus Kirbla kandis just kõige parem ei ole.
Istusime taas bussi ja valmistusime ületama kahe maakonna vahelist piiri.
Tänava talu
Tänava talu asub Haeska külas, 90407 Haapsalu linnas, Lääne maakonnas. Internetist tasub otsida ka OÜ Marjatar (toimetavad abikaasad Margus ja Helina kahasse) alt. Kui tahate leida talu peremeest Margus Maripuud, siis tuleb otsida Haeska küla meest – tema enda sõnul on temanimelisi mitmeid teisigi, nii ongi.
Margus on Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste magister keemias. Ometi paeluvad teda ka humanitaaria ja filosoofia, mis on tema ellu toonud uued väljakutsed, õpingud ja tegevused. Pärast keemiaõpinguid asus Margus õppima Haapsalu Kutsehariduskeskuses, läbides seal kõigepealt loodusturismi korralduse eriala, seejärel õppis kokaks ja hiljem linnugiidiks – on ju Tänava talu ümbrus Matsalu Rahvuspargis Euroopa tuntumaid linnuvaatluspiirkondi. Aga omandatud teadmised toidust ja toitlustusest kuluvad marjaks ära.
„Tegelikult olen ma ju maapoiss,“ ütleb Margus. „Sündinud küll linnas, kuid kasvanud ikkagi maal – metsade ja nurmede keskel. Kui tuli aeg linna kooli minna, siis ei kadunud need metsad ja nurmed kunagi meelest.“ Sama tundis tema sõnul ka abikaasa Helina. „Piltlikult öeldes, olid langevarjud meil ikka pakitud ja mõni on meil veel praegugi avamata. Unistused ei ole odavad ning me oleme unistanud suurelt. Kuid me oleme tulnud, et jääda,“ lisab Margus.
Põline Tänava talu oma massiivsete maakivist hoonete ja vana õunaaiaga asub Matsalu Rahvuspargi veerel. Talu karjamaid hooldavad lambad ja kitsed. Õuna- ja marjaaed koos ümberkaudsete nurmedega pakuvad toorainet paljude eripalgeliste siirupite ja jookide valmistamiseks. Ja just selle talu köögist on pärit Eesti Talutoidu konkursil viimastel aastatel “Parima lisandi tiitliga” pärjatud sinepid.
Kõigepealt võttis meid vastu koer Lesse, seejärel kass, jumal teab, mis ta nimi oligi, seejärel ilmus välja peremees ise. Tänava talu külastamisel saab tutvuda talu tegemiste ja töödega ja maitsta talus toodetavaid erinevaid tooteid. Ettetellimisel on võimalik süüa talus lõuna- või õhtusööki.
See on näide hoopis teisest vallast. Peremehe sõnul nad esialgu isegi püüdsid vana loomalauda ümberehitamiseks kaasaegseks toitlustus- ja majutusasutuseks toetust saada, aga see ei õnnestunud. Siis lõid nad käega ja ehitasid kõik oma kulu ja kirjadega. Ringi käis pilt, mis tõestas kunagise loomalauda olemasolu antud hoones. Täna peetakse talus lambaid põhiliselt lemmikloomadena, ajaloolise mälu jätkuks.
Erilist muljet avaldas loendamatu sinepite valik. Tuleb välja, et sinep on iseenesest hea säilitusvahend. Seetõttu ei ole vaja täiendavalt konservante lisada. Tootja annab tagatise kauba säilimisajaks kuni üks aasta, praktika aga on näidanud, et see säilib kuni kolm aastat ja enamgi, olenevalt lisatava sinepi kangusest ja muudest koostisosadest (puravikud, konjak, vaarikad ja mis kõik veel). Igatahes tubli täiendus tänaseks Põltsamaal tootmise lõpetatud ja Lätti kolinud (Orkla) Põltsamaa kangele sinepile (mõnedel andmetel toodetakse seda siiski veel ka Eestis, Jüris).
Kõik söögisaalis, alates ruumide viimistlusest, sisustusest, mööblist, lauanõudest, seintel rippuvatest maalidest ja lõpetades pakutava toiduvalikuga, andis tunnistust heast maitsest ja kõrgetasemelisest teostusest. Lausa ime, kuidas kiira-käära kitsukest teed pidi (Haapsalu linn ikkagi), sellise turismipärlini üldse võimalik on jõuda.
Margus ütles ka, et vajadusel on ta nõus korraldama väljasõidukoolitusi, millel tuleb silm peal hoida.
Kodukant Läänemaa
Kuigi Haapsalu linnas olime ennegi, mitte nagu Saare maakonnas, kus külad on Kuressaare linna sootuks ära söönud – Pärnus ja Haapsalus ulatub linn ikka poolde maakonda välja – siis nüüd suundusime “päris” linna – Haapsalu linna keskusesse.
MTÜ Kodukant Läänemaa asub: Karja tn 27, 90502 Haapsalu linn, Läänemaa.
KKLM kodulehelt: MTÜ Kodukant Läänemaa asutati 1997. a, seltsinguna tegutseti 2003. a. 17. veebruari asutamiskoosolekul otsustati tegevust jätkata mittetulundusühinguna, ühendus kanti registrisse 22. märtsil 2003, asutajaliikmeid oli kokku 15. Samal aastal avati Lihula Rahvaülikooli ruumides Kodukandi infokeskus ja algatati Läänemaa külaliidrite projekt, mille eesmärgiks oli külaelu arengu hoogustamine. 28. detsembril 2004 otsustati maakondliku arenduskoja koosolekul MTÜ Kodukant Läänemaa baasil moodustada LEADER töögrupp ja alustati tegevuskava koostamist.
2005. a kohtuti kõigi maakonna omavalituste juhtide, mitmete ettevõtjate ja külaliidritega, et tutvustada LEADER programmi. Samal aastal reorganiseeriti organisatsioon ja kujundati ümber LEADER tegevusgrupiks. Strateegia koostamine algas 2006. a alguses, ning tänaseks on MTÜ-st Kodukant Läänemaa saanud maakondlikul tasandil toimiv LEADER tegevusgrupp.
Ühingu tegevuse põhieesmärgiks on Läänemaa maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja harmoonilisele arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse ja rahvakultuuri ning loodushoiu toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine. Eesmärgi saavutamiseks, lähtudes kohaliku initsiatiivi toetamise ja kohaliku kogukonna kaasamise printsiibist, teeb ühing mitmesuguseid tegevusi.
Meid võttis vastu KKLM tegevjuht Liis Moor, kes andis meile hea ülevaate ühenduse tegemistest. Muude tegemiste kõrval on Kodukant Läänemaa välja andnud mitmeid Läänemaad ja selle vaatamisväärsusi tutvustavaid raamatuid-brošüüre-voldikuid, üks neist on eriti mahukas.
Kõikvõimalike projektide koostamisel ja edaspidi ka hindamisel on hindamatuks abimeheks AI. Vaja on ainult jätkuvalt inimese kontroll arvuti üle.
Kohe meie külaskäigu järgselt (09.09.2026) toimus KKLM üldkoosolek, kes valis järgmiseks kolmeks aastaks uue seitsmeliikmelise juhatuse, milles on esindatud kolm sektorit: kohalikud omavalitsused, ettevõtlus ja mittetulundusühingud.
Linnamäe Arenguselts
MTÜ Linnamäe Arenguselts asub: Kooli tee 2, Linnamäe küla, 91001 Lääne-Nigula vald, Lääne maakond. LAS on asutatud eesmärgiga edendada kohalikku külaelu – tugevdada külakogukondi ja aidata kaasa Oru piirkonna igakülgsele arengule. LAS asub endises vanas ja väärikas koolihoones (koolina 1903-1998), mida rahvas kutsubki LASi majaks. Oru kandi küladeks on: Auaste, Jalukse, Keedika, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Niibi, Oru, Salajõe, Saunja, Seljaküla, Soolu, Uugla ja Vedra. Kõrvuti asuvad: Oru kool ja Linnamäe Lasteaed, aga nii see on. Oru kool on algselt olnudki Oru kool ja nii on see ka jäänud. Linnamäe Lasteaed ent on ehitatud 1970ndate aastate keskpaiku.
LASi ellukutsujaks on ettevõtja Koit Uus, kes ise tagasihoidlikult tagaplaanile jäädes, on oma kunagise kodukoha (sündinud 1954 Linnamäel) ja siin vanas Oru kooliski käinud (pildid olemas) arengusse panustanud kümnendikuga oma varast: Linnamäe vana koolimaja restaureerimine LASi majaks jm ettevõtmised. Koit Uusi ärgitusel loodud Oru topoteegis (Ajapaiga alternatiiv) on praegu ligi 6000 fotot ja videot.
LASi hea käekäik ja tegevuste koordineerimine (kohalik info, kogukonnatöö, LASi maja broneerimine) lasub suuresti Eve Tamm-Hinno õlul. Eve on naine nagu orkester. Tundub, et ilma tema teadmise või sekkumiseta ei liiguks siin miski. Eve andis meile põhjaliku ülevaate Oru piirkonna, LASi ja LASi maja tegemistest.
Tulemuseks on, et kord käimalükatud asjad toimivad nagu iseenesest. Mis sellest edaspidi saab, näitab aeg, aga selline võimalus on, et sponsori olemasolul lükataksegi kohalik elu käima.
Oru OTT
Oru OTT asub samuti LASi majas, Kooli tee 2, Linnamäe, 91001 Lääne-Nigula vald, Lääne maakond.
Oru OTT on aastast 2023 järjepidevalt ja aastaringselt igal reedel kell 16:30 koos käiv taluturg, kus saadaval hooajaline toidukraam Oru kandi ja ümbritsevate külade taludest. Kevadlaadast (mais) sügislaadani (septembris) kaubeldakse Linnamäe teeristi turuplatsil. Peale sügislaata kolitakse kohalikku külamajja – MTÜ Linnamäe Arenguseltsi LASi majja. Arveldamine toimub valdavalt sularahas või kohapeal ülekandega.
Turg on avatud 1,5 tundi. Ühe müüja sõnul ei ole selle kolme aasta jooksul veel kordagi turg toimumata jäänud.
Uudistasime-ostsime turul pakutavat kaupa ja pärast seda toimus väike ringkäik Linnamäel (uus koolimaja, lasteaed, renoveeritavad kortermajad jne) koos Oru osavallakogu esindaja Janek Loorensi ja Lääne-Nigula valla kommunikatsioonispetsialisti Helina Lahega. Õhtusöök oli LASi maja Wana Kooli Kohvikus.
Uuskalda Spordi- ja Puhkeküla
Ööbisime UusKalda Spordi- ja Puhkekülas Kärblas. UusKalda Spordi- ja Puhkeküla asub Kalda talus, Kärbla külas, 91006 Lääne-Nigula vallas, Läänemaal.
Puhkeküla on pereettevõte, mis sai alguse suvitamiseks mõeldud talu soetamisega 1995. a. Puhkeküla rajamist alustati 2006. a. Peremehe Martin Roosileht´i ja perenaise Merlin Porkma nägemuseks oli luua keskkond, kus saaks ühtlasi nautida loodust ja vaikust ning samal ajal veeta põnevalt aega blokarti e maapurjekaga sõites, diskgolfi või petanki mängides ning teisi huvitavaid spordialasid katsetades.
Puhkeküla pakub majutuseks 8 kämpingut, kokku 40 magamiskohaga. 4 ha suurusel maatükil jätkub ruumi ka telkimiseks. Territooriumil on ka spordi- ja lõkkeplatsid, peotelk ja lava, saun, väliköök ning laste mänguväljak – igale maitsele midagi.
Õhtu sujus päevaseid muljeid vahetades. Eriti välja keegi ei kippunud – seal valvas tulede ja viledega nobe muruniiduk.
Laupäev, 5. september
Hommikuks oli perenaine Merlin koos oma väikese tütre Saaraga valmistanud meile maitsva hommikusöögi, mille nautimise järel suundusime järgmist päeva avastama.
Urge talu
Urge talu asub Mõisakülas, 91007 Lääne-Nigula vallas, Läänemaal. Tegevusaladeks on hobitalu ja iluaiandus. Ajalooliselt on Urge talu aed alates 2018. a liikunud permakultuuri suunas ja tänaseks on enamus peenraid kaetud looduslähedaste multšidega. Talu aed on ära märgitud kui Läänemaa Kaunis Kodu 2024 ja pälvinud vabariigi presidendi auhinna Eesti Kodu 2025.
Urge talus võttis meid vastu juba eelmisest õhtust tuttav perenaine Eve Tamm-Hinno. Talu tutvustamisele järgnes ringkäik aias ja selle ümbruses (1,4 ha). Täpsema kirjelduse aia kohta leiab internetist, sh ka „Muhulased, täpsemalt Muhu külavanemad Mõisakülas, Urge talu aias.“
Eve Tamm-Hinno abikaasa Kaido Hinno on tunnustatud katusemeister. Nende aiaski võis siin-seal näha plekiribasid, toetamaks Eve poolt tehtud peenraid, mida ta väga omapärasel viisil – kattes need roorädi ja põhuga – umbrohust puhtana hoiab.
Ent tuntum veel kui katusetegu, on Kaido hobi. Nimelt kogub ta automudeleid. Alustas noore poisina nõukogude ajal (1982) kõige kättesaadavaga skaalal 1:43, hiljem läks üle muudele mudelitele. Kuna neid on maailmas niivõrd palju, siis piirdus Kaido edaspidi vaid Mercedes-Benz toodanguga, sedagi väljalaskega kuni 1950ndate aastateni (1886-1950). Kogus on sõidu- ja veoautod, bussid, erikered, võidusõit jne.
Vitriinid automudelitega on hermeetilised. Seda sellepärast, et tolm sisse ei pääseks, mis rikuks peeglid ja muud õrnemad osad. Siiski eksponeerib Kaido oma kogu väiksemas maastaabis ka laatadel, avatud talude päeval, Baltikumi suurimal mudelisminäitusel „Minimaailm“ jm. Kuidas ta neil juhtudel mudelid välja-sisse saab, see jäägugi ta firmasaladuseks.
Automudelite koguarv Kaido kollektsioonis küündib 400-ni. Mudelite hind on, alates odavamatest (mõnisada eurot) kuni kallimateni (mõni tuhat eurot). Kaido ise leiab, et ta kogu pole täiuslik, ent nagu ta ise ütleb: „Kui oleks, siis ei saaks ma ju rohkem koguda.“
Nendest mudelitest võiks rääkima jäädagi. Aga kuna selgus, et järgmine viis talust minema saamiseks oleks olnud esmaspäeva hommikune koolibuss, siis piirdun siinkohal targu vaid kuuldud piskuga. Hakkas silma üks veidra välimusega mudel, nimelt valge soomusauto. Selgus, et kunagi ründasid Siberi põlisasukad Kaug-Idas ronge. Nende tõrjumiseks tellitigi Mercedeselt vastav soomusauto. Aga kuna sealkandis teed praktiliselt puudusid, välja arvatud raudteed, siis see seal sõita ei saanud. Nii seisiski see rongi ees või taga vastaval alusel ja tümitas sealt ettejäävaid pahalasi. Sama teenust on erinevatel aegadel pakkunud teisedki firmad.
Haapsalu gurmeeturg
Taas leidsime ennast Haapsalu suurlinnast, seekord Haapsalu Raudteejaamast, kus toimus Haapsalu gurmeeturg. Midagi sarnast Muhu laadaga, ainult et kõik olid vaid omatoodanguga kauplejad. Silma hakkas ka saarlasi oma kaupadega (Saaremaa Kadakakoda). Lõunasöök toimus Haapsalu Taksi Pubis ja seejärel oligi aeg hakata kodu poole liikuma.
Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus
Tagasiteel põikasime sisse Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskusesse. See asub Pikajalamäel, Spordikeskuse kinnistul, Allikmaa külas, 90802 Palivere, Lääne maakond.
Meid võttis vastu keskuse juhatuse liige Mati Kallemets, kes tänaseks on juba 79 aastat vana. Välimuse järgi võis pakkuda 49, ei enam. Järgnes keskuse peahoone saamisloo ja kasutamisvõimaluste tutvustus. See on väga kindel ehitis. Elektrivarustus on nt kindlustatud topelt, kuna sellest sõltub suuresti kogu keskuse kasutamisvõimalus (lumekahurid jm).
Peale selle on Palivere TTSK-s 1, 2, 3 ja 6 km pikkused liikumisrajad, kõrguste vahega kuni 20 m. Need võimaldavad vastavalt aastaajale ja kasutaja eelistustele tegelda suusatamise, jooksu, jalgrattasõidu, diskgolfi, kepikõnni või matkamisega. Rajatud on välijõuväljak kaheksa erineva harjutusvõimalusega treeninguteks.
Tagasitee oligi käes, tuntud Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee nr 10.
Kui reisil midagi üldse silma riivas, siis olid need nisupõllud, millelt saak koristamata ja mida bussiaknast siin-seal näha võis. Aga ju siis Läänemaa ja servapidi ka Pärnumaa põllud on nii madalad, et need rohke vihma tagajärjel rasket tehnikat ei kanna. Paras sirbiga õsuda, nagu ammustel aegadel. Selle kohta ei osanud ka kohalikud mingit seletust anda, õigemini puudusid nende seas põllumajandusliku suurtootmisega tegelejad. Või ehk fusarioos e punakastetõbi, millega sel aastal teraviljad, eriti nisu, nakatunud on, mistõttu vilja kokkuostu vastu ei võeta?
Aga üldiselt on nii, et Virtsu ja Tallinna või mõne muu Eestimaa nurga vahet saalides, ei oska keegi aimatagi, milliseid varjatud rikkusi ja üllatusi see, kahelt poolt teed valdavalt lepavõsaga kaetud maakant endas peidab.
Nagu ikka: meist on kiiremaid ja tublimaid. Juba 5. septembri 2026 Linnamäe Arenguseltsi uudiste rubriigis ilmus MTÜ Meie Saunja juhatuse liikme Helina Laht´i kirjutis „Muhu külavanemad käisid Oru kandi tegemistega tutvumas!“ koos fotodega. Olgu siis käesolev kirjutis, küll väikese hilinemisega, sellele lisaks.
Hants Kipper
Lõetsa küla
10. september 2026
